Kreeka abiprogramm saab lisaaega

Eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemi sõnul on ilmne, et abiprogrammi täitmist kontrolliv Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajatest koosnev troika ei jõua aasta lõpuks viimase ülevaatusega ühele poole. Vaieldakse, sest Kreeka on vastu täiendavatele kokkuhoiumeetmetele, mida troika vajalikuks peab. Nii lükkub esialgu edasi ka Kreeka abipaketi viimase laenuosa väljamakse, mis on 1,8 miljardit eurot.

Homme saavad ELi rahandusministrid troikalt ülevaate läbirääkimiste seisust. Ühtlasi esitab Kreeka valitsus Dijsselbloemi sõnul homme taotluse julgestuslaenu saamiseks pärast abiprogrammi lõppu.

Kreeka peaminister Antonis Samaras eelistaks troika vihatud diktaadi alt täiesti vabaneda, kuid turud on teist meelt. Kui need plaanid sügise hakul välja käidi, tõusid Kreeka võlakirjade tootlused järsult. Nii on eurogrupp Dijsselbloemi sõnul valmis kaaluma Kreekale uut abimeedet, mille tingimused selguvad praegu kehtiva abiprogrammi lõppedes. Eestile sellest julgestuslaenust mingeid lisakohustusi ei tekiks, kommenteeris rahandusminister Maris Lauri.

Kreeka on saanud eurogrupilt ja IMFilt alates 2010. aastast välisabi 240 mld eurot. Abi tingimused on nõudnud Kreekalt karmi kokkuhoidu ja kärpeid ning süvendanud kuus aastat väldanud majanduslangust.

Positiivsema poole pealt võttis Kreeka parlament äsja vastu eelarve, mis esimest korda mitmete aastakümnete jooksul defitsiiti peaaegu ei planeeri. Tulevaks aastaks visandatakse 2,9% suurust SKP kasvu. Enne intressimakseid on eelarve ülejääk 3% SKPst. Avaliku sektori võlakoorem alaneb tänavuselt 177,7%-lt tuleval aastal 171,4%-le SKPst.